Ajalugu

Tartu on suuruselt teine linn Eestis ning teda peetakse tihti meie kultuuri- ja teaduspealinnaks. Tartu Ülikool, asutatud 1632 Gustav II Adolfi poolt, on vanim ülikool Eestis. Tartus asub ka Eesti vanim professionaalne teater – 1870.aastal avatud Vanemuine.

Esimesed märkmed Jurjevist (Juri linn) ulatuvad aastasse 1030, mil Nestori kroonikate järgi vallutas Jaroslav Tark Emajõe kaldal elavad tšuudi hõimud.

Muistse Tarbatu linnuse vallutamine 1224.aastal märkis tartlaste jaoks Muistse Vabadussõja lõppu. Tartust sai Vana-Liivimaa üks jõukamaid linnu, elatudes peamiselt Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelisest kaubandusest. Hiilgeaeg lõppes Liivi sõjaga, mille kestel vallutasid Tartu nii venelased, poolakad kui ka rootslased, kelle kätte linn lõpuks jäi.

Rootsi ajal asutati Tartus Academia Gustaviana (praegune Tartu Ülikool) ning Forseliuse õpetajate seminar.

Peagi vallutasid aga venelased Põhjasõja ajal Tartu, küüditasid kõik linnakodanikud 1708.aastal Venemaale ning põletasid linna maha. Sõjajärgselt koosnes Tartu puumajakestest, mida kimbutasid pidevad tulekahjud. 1775.aasta tulekahjus hävis 2/3 linnast. Taastamistööde käigus kinkis Katariina II Tartu sümboliks saanud Kivisilla.

19.sajandil arenes Tartu kultuuri- ja vaimupealinnaks. 1802.aastal taasavati Tartu Ülikool, anti välja ajalehte Postimees, tegutsesid mitmed seltsid ja ühingud, kellede liikmed said hiljem Ärkamisaja võtmefiguurideks.

Teine maailmasõda hävitas suurema osa Tartu linnast, kaasaarvatud ajaloolised ehitised nagu Kivisild, Eesti Rahva Muuseum ja Vanemuise maja. Nõukogude ajal oli linn välismaalaste jaoks suletud, kuna Raadi lennuväljal asus pommitajate õhubaas.

Alates Eesti taasiseseisvumisest 1991.aastal on Tartus läbi viidud mitmeid olulisi renoveerimistöid, näiteks on uue ilme saanud Jaani kirik. Tartu on siiani Eesti kultuuri- ja vaimupealinn, omades inspireerivat akadeemilist õhkkonda, võrratuid vaatepilte ja unikaalset ajalugu.